Ja ära ei tohiks unustada ka kevadrände perioodi…
Kas teadsid, et Ameerika Ühendriikides hukkub aastas klaaspindadega kokkupõrgete tõttu ligikaudu miljard lindu? Eestis küll vastavaid uuringuid tehtud pole, kuid kui see arv oleks sama suur, siis poleks meil ühtegi värvulist enam järgi. Siiski on lindude kokkupõrked klaaspindadega ka meil jätkuvalt suureks probleemiks, seda eriti rändeperioodil. Kõige rohkem hukkunuid võib täheldada vahetult peale selgeid vihmavabu lennuilmasid, kus rändele on korraga asunud tavapärasest rohkem linde. 25. septembril Keskkonnaagentuuri Facebooki lehel postitatud ilmaradari pildilt võis näha, et aset oli leidnud massiline värvuliste migreerumine ning see tähendas omakorda suuremat hukkunute arvu suurte klaaspindade juures. Ise ühe säärase ärihoone kõrval elades, on varahommikuti võimalike abivajajate otsimine muutunud juba harjumuseks, nagu ka otsa leidnud lindude viisakamasse kohta kõrvaldamine. Ka järjekordne hommik polnud erandiks ning oli näha, et toimunud on suurem laulurästaste, musttihaste, pöialpoiste ja punarindade ränne. Kahjuks sai seda järeldust teha vaid laipade pealt.
Miks linnud lendavad vastu klaaspindu?
Klaaspindadega kokkupõrkeid toimub nii päeval kui ka öösel. Ööränduritele on suurimaks ohuks linnades ja asulates olev valgusreostus, mis neid teelt eksitab ja valguse suunas lendama meelitab. Seda eriti udu ning halvema nähtavusega ilma puhul. Valgusallikateks on üldjuhul hooned või näiteks suured reklaamtahvlid linnades. Ameerika Ühendriikides on liitunud viimastel aastatel üha enam suurlinnu Lights Out programmiga, kus sügisese migratsiooni tipphetkedel palutakse elanikel ööseks valgustus kustutada ning linnad omalt poolt hoolitsevad selle eest, et seda tehtaks avalike hoonete ja suurte reklaamtahvlite puhul. See meetod on osutunud tõhusaks ning päästab nii kümnete tuhandete värvuliste elusid.
Päevaränduritele on suurimaks ohuks seevastu klaaspindade peegeldused. Linnud näevad klaaspinnalt puude või põõsaste peegeldusi ning üritavad neile suure hooga peale lennata. Samuti võivad akendesse meelitada ka nende lähistel toas sees olevad suured potitaimed. Suurte läbipaistvate klaaspindadega majade puhul võib tekkida aga koridoriefekt – lind arvab, et saab lennata läbi hoone. Kevadeti võib linnule probleemiks olla ka enda peegelduse nägemine. Paljud linnud on väga territoriaalsed ning näevad aknal oleval peegeldusel enda konkurenti. Lisaks on paljude lindude liikumiskiirus suur, neil puudub sügavustaju ning silmad asuvad pea külgedel. Kokkupõrke tagajärjel saab enim vigastada linnu pea ning paljude tiivuliste jaoks lõppeb see ka kaela murdumisega.
Kokkupõrkeid arvesse võttes süüdistatakse enamjaolt suuri klaasfassadidega büroohooneid, mille eest tõesti ka palju hukkunud linde leitakse. Siiski mõjutavad kokkupõrkeid ka ümbritseva maastiku ning hoone enda omadused. Poolas Żmihorski jt. tehtud uurimustöö näitas, et veekogu või metsa läheduses asuvad suurte akendega uued eramajad on lindudele suuremaks ohuks kui mitmekordsed kortermajad linnas. Samuti suurendab kokkupõrke tõenäosust ka näiteks sage akende pesemine. Lähemalt sellest tööst saad lugeda minu tehtud kokkuvõttest Linnuvaatleja portaalis.
Kuidas kokkupõrkeid vältida?
Tundub ju loogiline, et hoone omanik või haldaja vastutab hoonega toimuva eest. Seega võiks eeldada, et ka hoone või rajatise linnusõbralikuks tegemine peaks olema üheks prioriteediks. Paraku see kahjuks nii lihtne pole. Büroopindade rentijad ei taha ilma jääda avarast vaatest linnale. Linnaäärsesse uusarendusse maast laeni akendega maja ostnud elanik ei pruugi pidada aknaklaaside katmist esteetiliselt ilusaks. Probleeme on palju, kuid mingeid regulatsioone ega kohustusi lindude aitamiseks pole.
- Kustuta kevadisel ja sügisesel rändeperioodil ööseks tuled, et mitte meelitada rändureid valguslõksu. Ka välivalgustusest eelista pehmemat ja soojemat valgust, mis loomi vähem häirib.
- Kata probleemsed aknad suurte tihedalt asetsevate värviliste märgistega. Mustadest kullikleebistest pole kahjuks väga kasu.
- Suurem kasu on märgistest, sh ka märgistatud kattekilest/kleebistest siis, kui need kleebitakse akna välisküljele. Hiljutine uuring näitas, et peegeldamisvastasel kaitsekilel puudus suur efektiivsus, kui see paigutati akna siseküljele.
- Pese vähem aknaid, sest nii muutuvad muidu peegeldavad klaaspinnad lindudele nähtavamaks.
- Väldi liigse botaanikaaia pidamist aknalaual
- Kui märkad põrutusest toibuvat lindu, tõsta ta ohutusse kohta kõhuli asendisse. Paljud suurte klaaspindadega hooned on ümbritsetud parklatega ning paraku sõidetakse tihti lapikuks ka veel elus olevaid ja kokkupõrkest toimuvaid linde. Tõsisema vigastuse puhul võid kontakteeruda näiteks Eesti Metsloomaühinguga.
Märka abivajavaid sulelisi rändureid!
Aitäh huvitava artikli eest. Probleem on suurem kui ma arvasin.
Ära võiks ka mainida metaanalüüside tulemused, et hoonete akendes ja klaaspindades hukkuvate lindude arv on 3-5 kõige kõrgema inimtekkelise tahtmatu ent otsese lindude surma põhjuse seas (lisaks autoliiklusele, lemmikloomadele, elektriliinidele).